17. juunil Paides toimunud ettevõtlusseminar „Kesk-Eesti ettevõtluskeskkonna areng ja investeeringute ligimeelitamine“ tõi kokku ettevõtjad, kohalike omavalitsuste esindajad, riigiasutused ja valdkonna eksperdid, et arutada piirkonna arenguvõimalusi ning leida vastuseid küsimusele, kuidas tuua Kesk-Eestisse rohkem investeeringuid ja kõrgema lisandväärtusega töökohti. Seminaril jäi kõlama selge sõnum: elu tuleb sinna, kus on ettevõtlus, kuid tihedas konkurentsis silma paistmiseks vajab Järvamaa julget eristumist, nutikaid lahendusi ja tugevat koostööd omavalitsuste ning riigiga.
Päeva avasid SA Järvamaa ettevõtluskonsultant Valdo-Kristo Vimmsaare ja juhatuse liige Pipi-Liis Siemann, kes selgitasid sihtasutuse kandvat rolli maakonna majandusmootori arendamisel. Nende sõnul ei saa ükski piirkond areneda isolatsioonis ning sihtasutus soovib olla tugevaks sillaks ettevõtjate ja avaliku sektori vahel.
„Järvamaa tuleviku tugevus peitub koostöös. Ettevõtluskeskkonna areng ei sõltu ainult ettevõtjatest või omavalitsustest, vaid sellest, kui hästi suudame ühise eesmärgi nimel tegutseda. Tänasel seminaril oli näha, et häid ideid ja võimalusi on palju, kuid nende elluviimiseks on vaja järjepidevat koostööd ja julgust otsuseid langetada,“ ütles Siemann.
Kesk-Eesti arenguleppe sisust andis ülevaate Rainer Eidemiller. Arengulepe ühendab riigi, maakonnad ja ettevõtjad ühises koostööformaadis, et piirkondade vajadused jõuaksid juba varases etapis riiklike otsuste kujundamiseni. Järvamaa kuulub Kesk-Eesti koostööpiirkonda koos Rapla-, Viljandi- ja Lääne-Virumaaga. Arengulepete töös on hetkel fookuses tegevuskavade koostamine, et piirkonna huvid saaksid riiklikul tasandil tugeva kõlapinna.
Ettevõtjate vaatenurka tutvustas Estonia OÜ juhatuse liige Martin Paukson. Ta tõi esile, et Kesk-Eestis on olemas kõik eeldused maailmatasemel põllumajanduse, toidutootmise ja taastuvenergia arendamiseks. Piirkonna eelisteks on sobiv maa, tugev põllumajandusharidus, hea logistiline asukoht, vajalik taristu ning pikaajaline tootmiskogemus ja logistiline efektiivsus.
Paukson rõhutas, et ettevõtluse mõju ulatub kaugemale majandustulemustest. Ettevõtted loovad töökohti, toetavad kohalikke teenuseid ning aitavad hoida elu maapiirkondades.
„Elu tuleb sinna, kus on ettevõtlus. Kui piirkonnas puuduvad ettevõtted ja töökohad, kaovad varem või hiljem ka teenused. Ja ka vastupidi. Seetõttu on oluline, et kogukonnad, ettevõtjad ja avalik sektor näeksid üksteist partneritena, mitte vastaspooltena,“ sõnas Paukson.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse investorkonsultant Egert Anslan keskendus välisinvestori vaatele. Tema sõnul ei piisa investeeringute ligimeelitamiseks ainult heast asukohast või olemasolevast taristust, sest need on paljudes piirkondades olemas ja konkurents selles maailmas on tihe. Edu saavutavad need piirkonnad, kes suudavad eristuda.
Arutelus tõstatus küsimus, mis võiks olla see unikaalne omadus või kompetents, mille järgi Järvamaad tuntakse mitte ainult Eestis, vaid ka Baltikumis laiemalt. Näidetena toodi välja nii innovaatilised ettevõtluslahendused kui ka võimalused pakkuda linnainimestele pikemaajalist maal elamise kogemust.
Energeetika tulevikust rääkis Vindr OÜ esindaja Klaire Kuusk, kes rõhutas, et konkurentsivõimelise tööstuse eelduseks on taskukohane ja stabiilne energia. Tema hinnangul võiks Järva vallast kujuneda Eesti tootmise energiapealinn, kuna piirkonnas asuvad nii olulised tööstusalad kui ka suured energiatarbijad.
Kuuse sõnul võimaldavad tuuleenergia ja energiasalvestuse lahendused pakkuda tootmisettevõtetele prognoositavamat energiahinda ning toetada samal ajal Eesti energiajulgeolekut.
Seminari lõpetas paneelarutelu “Kuidas tuua Kesk-Eestisse rohkem investeeringuid ja kõrgema lisandväärtusega töökohti?”, kus osalesid ettevõtjad ja kohaliku omavalitsuse esindaja. Arutelus tõsteti esile vajadust kiiremaks otsustamiseks, ettevõtjate suuremaks kaasamiseks ning senisest aktiivsemaks koostööks kohalike omavalitsuste, riigi ja ettevõtete vahel.
Paide linna arendusjuht Rene Virks märkis, et kohalikud omavalitsused soovivad ettevõtjatele olla igakülgseks partneriks nii asjaajamises kui ka investeeringute ettevalmistamisel, kuid sageli seab piirid inimressursi nappus. Siiski ollakse toeks nii palju kui võimalik, kasvõi lihtsalt osapoolte kokku viimisega. Kohalike omavalitsuste liikumist suurema partnerluse poole on tundnud ka mitmed ettevõtjad.
Paneelis kõlas ettepanek avada ettevõtteid rohkem avalikkusele ja teistele ettevõtjatele, et tutvustada kaasaegset tootmist, tugevdada koostööd ning tuua esile piirkonna edulugusid. Samuti peeti oluliseks kohaliku tooraine väärindamist kohapeal ning leida nii lahendusi, millega silma paista.
SA Järvamaa ettevõtluskonsultandi Valdo-Kristo Vimmsaare sõnul näitas seminar selgelt, et Kesk-Eesti tugevus peitub ettevõtjate, omavalitsuste ja kogukondade koostöös.
„Kõlama jäi mõte, et investeeringud ei tule üksnes hea asukoha või vabade kinnistute pärast. Need tulevad sinna, kus on selge visioon, koostöövalmidus ja julgus eristuda. Järvamaal on olemas tugevad ettevõtted, head inimesed ja vajalik taristu. Nüüd peame neid tugevusi senisest paremini esile tooma ning looma rohkem võimalusi ettevõtjate omavaheliseks koostööks ja kogemuste jagamiseks,“ ütles Vimmsaare.
Seminari lõpetuseks lepiti kokku, et ettevõtluskeskkonna arengut puudutav dialoog ei jää ühekordseks – järgmine ettevõtjate ja partnerite kohtumine on planeeritud juba sügisesse, et viia aruteludes kõlanud ideed ja ettepanekud järgmisse etappi.
Sündmus toimus MAK2 „VKE-de oskuste arendamine maakondlikes arenduskeskustes” toetuse toel.
